Tallinna Surfiklubi korraldas 8.veebruaril Snowkite Speed 2009 võistluse, mille eesmärk oli lihtne - selgitada Eesti kiireim lohesurfar lumel. Selge see, et rekordite püsitamiseks on vaja ideaalseid tingimusi, antud juhul siis tuult ja tahket lumist pinnast. Minimaalseks arvestatavaks tuule kiiruseks oli 8m/s ning kuna reedel sellist prognoosi ei olnud, siis korraldaja otsustas sündmuse edasi lükata. Kuid nagu ikka, ennustamine on tänamatu töö ning laupäeval tundus, et olukord võib paremaks osutuda. Selle põhjal otsustati siiski sündmus läbi viia. Prognoos ei olnud midagi koledat, otsustasin 12 ruuduse kaasa võtta, igaks juhuks viskasin ka 8'se autosse. Hommikul ladistas vihma, kuid tuult juba natuke nagu oli, nii et kõik oli hästi.

Rohukülla jõudes puhus 12-13m/s stabiilselt ning lumeväljadest oli ööga saanud väikseste tiikidega jääväli. Mulle sai siis selgeks, et minust täna võistlejat ei ole. Kella üheteistkümneks hakkas ka rahvast kogunema. Keegi ei osanud arvata, et sellistes tingimustes peab võistlema. Kuid õige pea olid esimestel saabujatel varustus seljas ning lohed valmis seatud. Kui algselt oli võistlus plaanitud nn iga mehe/naise lustivõistlusena, siis nüüd oli sellest saanud tõeline ellujäämise kunst ning loomulikult oli mõõduvõtt ainult hulljulgetel. Tuul tugevnes veelgi puhudes stabiilselt 15-16m/s, puhanguti 22m/s, nii et väga rajud olud. Kui vees ei ole asi hull, siis jääl olles on asjalood teisiti - kontrolli kadumisel on suht keeruline ja valus uuesti pidama saada ning kindlasti saab vastikult märjaks.

Julgeimad mehepojad olid muidugi Rauno ja Indrek, kes asusid kohe ka kiireimad triipe tegema. Indrek sättis oma tippkiiruse 75 km/h kanti (suuskadel), Raunol jäi asi pidama nõks alla 70 km/h (lumelauaga). Selgelt ei olnud nad sellega rahul ning triibutasid edasi, no ja neile lisandusid ka teised. Külmast suplusest ei jäänud ükski võistleja ilma. Nikolai küll maabus kuidagi kahtlasesel kuivalt... selleeest Soots tegi päeva parimad liud. Päeva edevaimad hüpped said kirja Silver ja Rauno - need lõppesid küll veelombis selili, kuid olid antud tingimustes piisavalt hullud sooritused. Naiste au kaitsesid Marianna ja Surphy. Surphy sai väidetavalt ka päeva pikima liu osaliseks.

Ja ega rekordidki sündimata jäänud.

Lumelaud:
1. Lauri - 71,06 km/h (Eesti rekord)
2. Rauno - 70,95 km/h
3. Tarmo - 68,68 km/h

1. Marianna - 39,52 km/h (Eesti rekord - Maranna on tegelikult kiiremini sõitnud, kuid rekordid fikseeritakse vastaval sündmusel ja õigete vahenditega)

Suusad: 1. Indrek - 85,39 km/h (Eesti rekord).

Tänud korraldajatele: Arne ja Rimma - Tallinna Surfiklubist

Tekst ja pildid: Andreas